põhikiri
1. Üldsätted
- Korteriühistu ametlik nimi on Korteriühistu Sütiste tee 33 (edaspidi „ühistu“).
- Ühistu asukoht ja aadress on Sütiste tee 33 Tallinn.
- Ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on Sütiste tee 33 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine.
- Ühistu on iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast. Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve ja oma nimega pitsat.
Oma kohustuste eest vastutab ühistu kogu oma varaga.
Ühistu ei vastuta ühistu liikme kohustuste eest.
2. Ühistu liikmed, liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord
- Ühistu liikmeskond on piiratud Tallinnas Sütiste tee 33 asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Sütiste tee 33 asuva elamu korteriomanikud. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Kui korter (korteriomand) on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.
- Ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva.
Eelmise koerteiomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule – ühistu liikmele.
- Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. Liikmeksolek ühistus loetakse lõpenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik).
- Ühistu ei muutu ise ühistu liikmeks juhul, kui ta saab mõne Sütiste tee 33 asuva korteri kui vallasasja või korteriomandi omanikuks.
- Ühistu peab oma liikmete ja majaelanike registrit. Ühistu liikmete registrisse kantakse korteriomaniku ees- ja perekonnanimi, talle kuuluvate korteri(te) number(rid), tasutud sissemaksu ja osamaksu suurus, tasumise kuupäev, osamaksu puudutavad muudatused, ühistu liikme väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja väljaastumise või väljaarvamise põhjus.
Majaelanike registrisse kantakse majaelanku ees- ja perekonnanimi, korteri number, elama asumise ja lahkumise kuupäev. Majaelanikeks loetakse majas elavaid ühistu liikmeid ja nende perekonnaliikmeid, üürnikke ja nende perekonnaliikmeid, allüürnikke ja nende perekonnaliikmeid, ajutisi elanikke ning alalisi elanikke, kes kasutavad eluruumi muul seadusest tuleneval alusel.
3. Ühistu liikme õigused ja kohutused
- Ühistu liikmel on õigus:
- Võõrandada ja pärandada tema omandis olev korter (korteriomand) koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste- kohustustega;
- Hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või tema esindaja kaudu. Esindajaks saab olla ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige;
- Valida ja olla valitud ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni;
- Saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta, juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel;
- Esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses ühistu tegevusega. Avalduste ja kaebuste lahendamise ning järelpärimistele vastamise korra kehtestab juhatus kooskõlas kehtiva seadusandlusega;
- Algatada ühistu erekorralise üldkoosoleku kokkukutumist põhikirjas sätestatud korras;
- Nõuda teistelt korteriomanikelt, nende perekonnaliikmetelt ning teistelt majas alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt elamu valdamist ja kasutamist vastavuses kõigi korteriomanike huvidega;
- Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks;
- Kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.
- Ühistu liige on kohustatud:
- Täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi;
- Kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamise korrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt;
- Pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise- ja tuleohutuseeskirju; täitma seadustega kehtestatud eluruumide kasutamise, hoolduse ja remondi eeskirju;
- Tasuma sisseastumismaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks;
- Tasuma pärast ühistu asutamist osamaksu (ühekordne) üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ja korras;
- Tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki ja selle korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasiavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, maamaks, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.
- Tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, gaas, kütte- ja sooja vee valmistamine, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.
Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:
- Sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri üldpinna m2 või mõõturi näidu järgi;
- Kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
- Tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;
- Maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras;
- Eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused;
- Esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse ja majaelanike registri pidamiseks;
- Võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks üldkoosoleku otsusel;
- Mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, gaasi-, elektri-, veevarustus- ega kanalisatsioonisüsteemi; korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid seinakonstruktsioone;
- Lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone;
- Korteri kütte ja/või soojavveevarustuse süsteemist väljalülitamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel (või juhatuse poolt volitatud isikul) kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Enne ühistu asutamist toimunud kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamised tuleb juhatuse poolt antud tähtajaks viia kooskõlla juhatuse poolt kehtestatud kütte/soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise korraga. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmata jätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse.
- Korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimisel (nii õhu kui vee soojendamiseks) ei ole lubatud. Juhatus võib anda kirjaliku loa, kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone. Enne ühistu asutamist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks;
- Lubama juhatusel vajadusel, kuid mitte rohkem kui üks kord kuus kontrollida veekraanide ja WC loputuskastide korrasolekut, vältimaks tarbevee raiskamist;
- Informeerima juhatust korteri omandiõiguse üleminekust 7 päeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekutehingu vormistamist;
- Hüvitama seaduses sätestatud korras ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju;
- Täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi.
4. Ühistu liikme varaline vastutus
- Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses.
- Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud ühistu kohustuste eest.
5. Ühistu vara ja majandustegevus
- Ühistu vara tekib ühistu liikmete sisseastumis-, osa- ja muudest maksetest, laenudest, riigi- ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest.
- Korteriühistul on osakapital ja ettemaksed. Osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest, ei või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu oodatavatest kuludest. Ühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Ühistu ettemaks moodustub ühistu liikmete ettemaksetest elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks, sisseastumismaksetest, majandusabist (toetusest) ja ühistu tuludest (pangaintressid, viivised, üüri- ja renditasud jm). Sihtkapital kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina (elamu majandamise sihtkapital).
- Ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. Nende maksetega tasumisega viivitamisest tekkinud kahju (viivised) tasub ühistule ühistu liige või muu isik, kes maksmisega viivitas.
- Sisseastumis-, osa-, ette-, sihtotstarbeliste-, erakorraliste maksete, kommunaalteenuste ja ühistu poolt osutatud teenuste eest võlgnevuse sissenõudmiseks on ühistul õigus esitada võlgniku vastu hagi kohtusse või sundtäitmise nõue täiturile.
- Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid oma liikmetega ja teiste füüsiliste- ning juriidiliste isikutega.
- Ühistul on õigus võtta oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks laenu.
- Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtu poole.
- Kokkuleppel omanikuga võib ühistu kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikele vastavad kulud.
- Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele.
- Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid.
6. Ühistu tegevuse juhtimine
- Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus. Ühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan. Ühistu juhatus on ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt neljaks aastaks vähemalt üheliikmeline ja maksimaalselt 11-liikmeline.
- Üldkoosoleku päevakorda kuulub:
- Ühistu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
- Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
- Ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine; juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete volituste ennetähtaegne lõpetamine;
- Sisseastumismaksu ja osamaksu ning nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine;
- Osamaksu suurendamine ja vähendamine;
- Laenu võtmise otsustamine;
- Majandustegevuse aastakava vastuvõtmine; majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
- Juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine;
- Muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või seadusandluses;
- Ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühistu juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liige/liikmed.
- Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad ise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
- Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget.
- Üldkoosolekul annab iga korter (korteriomand) ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist.
- Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Põhikirja muutmine, ühistu reorganiseerimine või lõpetamine ja ühinemine teiste organisatsioonidega otsustatakse kohalolevate liikmete 2/3 häälte-enamusega. Hääletamise läbiviimise korra määrab üldkoosolek.
- Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
- Üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Üldoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse, juhatuse või revisjonikomisjoni liikme(te) või vähemalt 1/10 ühistu liikme ühisel algatusel.
- Üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisel häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, välja arvatud kui otuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva.
- Juhatuse pädevusse kuulub:
- Ühistu üldkoosoleku kokkukutsumine ja seal vastuvõetud otsuste täideviimine;
- Elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine;
- Ühistu liikmete ja majaelanike registrite pidamine;
- Majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande koostamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;
- Sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine;
- Ühistu huvide kaitsmiseks võib juhatus sõlmida volituse esindajaga esindamaks ühistut kohtus või muudes õigustoimingutes;
- Muude talle seadustega ja käesoleva põhikirjaga pandud küsimuste otsustamine.
- Juhatuse liikmed valivad enda hulgast vajadusel esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse otsusel.
- Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kõik juhatuse otsustused võetakse vastu juhatuse liikmete arvu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.
- Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras.
- Juhatuse otsusega või ettekirjutusega võrdsustatakse juhatuse poolt kirjaliku hääletamise teel, häälteenamusega juhatuse liikmete arvust, langetatud otsus või tehtud ettekirjutus, mille tegemist on taotlenud juhatuse või revisjonikomisjoni liige.
- Juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korterühistu liikmetele.
- Konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui eelnimetatud isikud keelduvad allakirjutamisest, siis kahe tunnistaja kinnitusel loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks. Juhul, kui ühistu liikme korteris ei elata ning ühistu liikme asukoht on ühistu juhatusele teadmata, avaldatakse juhatuse otsus või ettekirjutus üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ning loetakse sellega ühistu liikmetele kätteantuks. Teate avaldamisega seotud kulutused kannab ühistu liige.
- Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikodades.
- Juhatuse liikmed võivad olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek.
7. Ühistu tegevuse revideerimine
- Ühistu kontrollorgan on revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks.
- Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda ühistu juhatusse ning ta ei või ühistus olla lepingulisel tööl.
- Revisjonikomisjon esitab korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks lõppenud majandusaasta revisjoniaruande.
- Revisjonikomisjoni liikmel on õigus:
- Kontrollida ühistu varalist olukorda, arveldusarveid ja kontosid ning raamatupidamisdokumente;
- Nõuda juhatuselt suulisi ja kirjalikke selgitusi;
- Nõuda juhatuselt abi, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks;
- Viibida juhatuse koosolekutel ja olla informeeritud juhatuse otsustest ja ettekirjutustest;
- Kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek;
- Algatada üldkoosoleku või juhatuse otsuse tegemine kirjaliku hääletamise teel.
- Revisjonikomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
8. Ühistu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
- Ühistu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusandlusega sätestatud korras.
- Ühistu tegevuse lõpetamisel jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud ühistu vara liikmete vahel võrdeliselt nende osamaksu suurusega.
Käesolev Korteriühistu Sütiste tee 33 põhikiri on vastu võetud ühistu asutamiskoosolekul.
„14“ detsembril 2000. a.